EESTI RAAMATU AASTA 2025. NÄITUSE "EESTIKEELNE PIIBEL" AVAMINE!

Rae Kunsti Plats (Rae Kultuurikeskus) koostöös Eesti Piibliseltsiga avavad EESTI RAAMATU AASTA 2025 raames näituse „Eestikeelne Piibel“.

Piibel kui kristlust kandev sõnum on aastasadu olnud eesti keele, kultuuri, rahva ja riigi kujundajaks. Vanimad meieni säilinud eestikeelsed tekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa palve, Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532). Teateid esimesest eesti keelt sisaldanud trükiväljaandest on aastast 1525,mil trükiti Wittenbergis esimene eestikeelset teksti sisaldav raamat, milleks võis olla M. Lutheri missa tõlge. Esimene eestikeelne trükis, millest on osi säilinud (11 lehekülge), on 1535 ilmunud S. Wanradti ja J. Koelli katekismus

Aastatest 1600–1608 on säilinud Pühavaimu kiriku õpetaja Georg Mülleri eestikeelseid jutlusi. Esimesed piiblitõlked, 14 psalmi ja Jesaja 53. laulu, avaldas Heinrich Stahl 1637. a.
Eestikeelse Piibli valmimise muutis keeruliseks asjaolu, et seda tõlgiti paralleelselt nii põhja- kui ka lõunaeesti (tallinna ja tartu) keelde. 17. sajandi keskel oli Urvaste pastor Johannes Gutslaff alustanud lõunaeestikeelset tõlketööd. Säilinud on vaid osa tema Vana Testamendi tõlkest.
Kullamaal tõlkis Heinrich Göseken piiblitekste põhjaeesti keelde, kuid ka seal ei jõudnud midagi trükki.

1686. aastal ilmus eeskätt Adrian Virginiuse ja tema isa Andreas Virginiuse töö viljana lõunaeestikeelne Wastne Testament. See oli esimene suurem lõunaeestikeelne ja üldse eestikeelne raamat.

1715. aastal ilmus Heinrich Gutsleffi toimetamisel peamiselt Johann Hornungi tõlkel põhinev põhjaeestikeelne Uus Testament, mille parandatud trükk (1729) sai täispiibli tõlkimise aluseks. Tõlkimise juhtivaks jõuks kujunes Jüri koguduse õpetaja Anton Thor Helle. Trükikulusid aitas suurel määral katta krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi ja Maardu mõisniku Hermann Jensen von Bohni toetus. Eestikeelne Piibel (tiraaž 6015) ilmus 1739. aastal, teine trükk 1773. aastal.
Tänu Piibli ilmumisele kujunes põhjaeesti keelest kirjakeele ja eesti kultuuri alus. Eesti keel on maailmas esimese viiekümne keele hulgas, milles Piibel ilmunud.
Vaatamata kirjaoskuse levikule oli 19. sajandi alguseks Pühakiri vaid igal 20. perel. Briti ja Välismaa Piibliseltsile edastatud palve tulemusena asutati Tallinnas ja Tartus 1813. aastal piibliseltsid. Piibli kasutajaiks ja levitajaiks said peamiselt vennastekogudused.
Piibliseltside kaasabil kasvas vaimuliku kirjanduse avaldamine. Peterburi Piibliseltsi väljaandel ilmus eestikeelne Piibel aastatel 1822 ja 1825. Tallinnas andis Piibliselts 1835. a välja Piibli kolmanda, parandatud trüki. Aastaks 1845 oli Pühakiri igas kolmandas peres.

19. sajandil rõhutati üha enam vajadust saksa keele mõjutustega esimese piiblitõlke uuendamiseks. Piiblitekste asus ümber kohandama uue kirjaviisi rajaja, Kuusalu pastor Eduard Ahrens. Aastal 1889 anti juba uues kirjaviisis välja Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament ja Carl Malmi toimetatud Piibel. Järgnevatel aastakümnetel kuni Esimese maailmasõjani trükkis Piibleid peamiselt piibliselts.
20. sajandi alguses jätkas Jaan Bergmann tõlketööd Alalise Piibliparandamise Komitee eesotsas. Uue Testamendi proovitrükk ilmus 1912. a. Paraku jäi 1915. a valminud Piibli käsikiri sõja puhkemise ja tõlkija surma tõttu trükis avaldama
Eesti Vabariigi loomise järel muutusid kohalikud piibliseltsid iseseisvaks. 1924–1940 juhtis Tallinnas esindust Hendrik Kokamägi.
1926. a avaldati Tartus setukeelsed evangeeliumid. Harald Põllu tõlkes nägi trükivalgust nn Koolipiibel (1935) ja Uus Testament (1938).H. Põllu tõlkes kogu Piibel jäi trükikotta, sest peale juunipööet 1940. aast juunis ei olnud enam Piiblit rükkida. Piibli esmailmumise 200. juubeli puhul avaldati J. V. Veski ja Uku Masingu parandustega Suur Piibel (1938–40).
Eesti Piibliseltsi tegevuse keelustamisega 1940. a peatati ka Piiblite trükkimine ja sissetoomine. Eestikeelne Piibel ilmus sõja järel Stockholmis ja Helsingis, Uus Testament Londonis.
Uue piiblitõlkega alustasid pagulased 1950. aastatel Rootsis. Piibel ilmus Briti ja Välismaa Piibliseltsi väljaandel 1968. aastal. Põhilise tõlketöö tegid Endel Kõpp ja Harald Põld. Esimese eestikeelse Piibli 250. aastapäevaks anti Stockholmis välja Vana Testamendi apokrüüfilised raamatud, aluseks Endel Kõpu tõlge kreeka keelest.
Eestis ei avaldatud ametlikult ligi pool sajandit mingisugust vaimulikku kirjandust. Alles 1989. aastal nägi trükivalgust Uus Testament, mille koostöös Uku Masinguga tõlkis Toomas Paul.
Eesti Piibliselts taastati 1991. aastal. Uue piiblitõlke väljaandmiseks moodustati 1994. aastal koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga piiblitõlketoimkond. Uus Piibel nägi trükivalgust 1997. aastal, suur Perepiibel aastal 1999. Aastal 2009 ilmusid Vello Salo tõlkes Psalmid.
Piibli uue tõlke ettevalmistused algasid juba aastal 2015. Genesise ja Exoduse (1 ja 2 Moosese raamatud) proovitrükk ilmus aastal 2017.
Piibel on loetav netis ja mobiilis, Erinevate kirikute piiblilugemise kalendrid on koos loetavad äpis Kalender.net.

Näitus jääb avatuks 22. veebruarini!

Toetab Tanker Brewery